Fotosessioon naisele kui iseendasse vaatamine
- Kristi
- Sep 20, 2021
- 3 min read
Updated: May 2
Meil kõigil on enda "minapilt" - arusaam, millised oleme ja kuidas teised meid tajuvad. Aga kas see pilt vastab tegelikkusele? Iga inimene näeb meid läbi oma kogemuste ja sisemaailma. Ja meie ise näeme end läbi elu kogetud rõõmude, hirmude, ootuste ja hinnangute. Fotosessioon võib aga olla üks võimalus vaadata ennast distantsilt, objektiivselt.
Fotograafina tajun pidevalt nö "rolli minekut", kus inimesed kehastavad seda "minapilti", mida peavad ilusaks, turvaliseks või sobivaks. See on loomulik ja suurem osa inimestest teeb seda. Aga mis juhtub siis, kui sellest rollist lahti lasta?
Fotosessioon kingib Sulle mälestusi iseendast antud eluhetkel. Kuid samal ajal ka inspireerib ja näitab, kes on Sinu sees peidus ning võib olla üks võimalus enesekindluse tõstmiseks.

FOTOSESSIOON KUI HARJUTUS ISEENDA ARMASTAMISEKS
Viimased aastad olen endale igal sünnipäeval kinkinud fotosessiooni. Need kogemused on olnud minu jaoks midagi enamat kui lihtsalt "ilusad portreefotod". Tihti mõtleme, et pildistamine on väline tegevus – lemmikriietus, kaunis meik, sätitud poosid... Aga tegelikult on see sisemine kogemus. See, kuidas Sa end tunned, kui keegi Sind vaatab. Kuidas Sa ennast tajud. Kuidas Sa lubad endal olla nähtav.
Minnes ise esimest korda fotosessioonile, mõtlesin: "Soovin pildil välja näha nagu naine. Tugev, iseseisev, julge ja enesekindel!" Tundsin, et see kõik on minus olemas, aga (minu arvates) välja küll ei paistnud. Pildistamisele jõudes olin elevil, aga ka pisut närvis. Ometi otsustasin usaldada – nii iseennast kui fotograafi – ja lihtsalt lubada endal olla kohal. Pärast sessiooni tundsin seinast-seina emotsioone ja tekkis mõte:"Kas ma olen valmis ennast sellisest küljest nägema? Kas minus üldse on seda?"
Kui fotod minuni jõudsid, ei olnud esimene reaktsioon sugugi positiivne. Harjumuspärane sisemine kriitik tõstis kohe pead – otsisin vigu, võrdlesin, mõtlesin, kas “oleksin saanud paremini”. Aga iga kord, kui pilte uuesti vaatasin, hakkas midagi muutuma. Ma nägin mitte ainult seda naist, keda lootsin näha, vaid ka neid kihte, mida polnud endas varem märganud. Selle kogemuse kõige suurem väärtus oli hetk, kui taipasin, et ma ei pea kogu aeg midagi tõestama. Ei iseendale ega teistele. Minus on kõik olemas ja see on piisav. Ja fotograafi pilk aitas mul seda endas näha.
MIS JUHTUB SIIS, KUI SA LUBAD ENDAL LIHTSALT OLLA?
Kui palju me üldse end päriselt näeme? Me mõtleme üle, hindame, võrdleme. Me unustame kuulata oma sisetunnet. Me kipume keskenduma sellele, mis võiks olla "parem". Aga kui lihtsalt olla? Ilma hinnanguteta. Ilma rollita. Lihtsalt Sina – nii nagu Sa oled?
Nüüdses maailmas on meie tähelepanu hajunud ja me pole enam tähelepanelikud ka iseenda suhtes. Hiljuti oli mul huvitav vestlus teemal, kuidas naised vanasti elasid. See teooria väitis, et kõik käis kuufaaside järgi, naistel olid omad tavad ja harjumused - elu oli lihtne ja voolav. Selle lihtsuse ja voolavuse all ma pean silmas elu olemust üldiselt, mis on muutumatu. Tihti tundub, et oleme selle olemuslikkuse ära varjutanud oma mõtete, ego ja väljastpoolt tulevate signaalidega. Nii paljud inimesed mõtlevad üle ja ei kuula oma sisetunnet. Nad lihtsalt laseva oma mõtetel enda üle võimust võtta.
Lugesin hiljuti raamatut “Armastuse varjatud saladused”, kus tähelepanu ja armastuse vahele oli tõmmatud võrdusmärk. Pöörates endale tähelepanu, tekib ka armastus iseenda vastu. Fotosessioonile minnes Sa võtad endale aja, otsid välja kõige lemmikumad riided, sätid end valmis. Sa hoolitsed enda eest ja pöörad endale tähelepanu. Kuid samal ajal kipume andma ka hinnanguid: "mu juuksed ei hoia nii hästi, see kleit teeb mind paksuks, appi mis kortsud…". Miks me seda teeme? Mulle väga meeldib Tiina Tiituse käsitlus neutraalsest tähelepanust, kus ei ole hinnanguid, äärmusi, kontraste, vastandeid ega kaalumist - Sa oled see, kes Sa oled ja oled nii nagu Sa oled. Kõik lihtsalt on.

FOTOSESSIOON NAISELE - ISEENDALE LÄHEMALE
Kas Sa oled kunagi tundnud, et ei ole fotogeeniline, et Sa ei oska kaamera ees olla või et pildid ei tule kunagi "head"? Tea, et Sa ei ole üksi. Seda ütlevad paljud naised, kes minu juurde fotosessioonile tulevad. Aga tulemus on vastupidine, sest kui laseme lahti ootustest ja lubame endal olla päris, siis sünnib alati midagi ilusat.
Fotosessiooni tulemuseks ei ole ainult "ilusad pildid". Fotosessioon on aeg ja kingitus iseendale. Üks väike harjutus armastuses - iseenda vastu.
PILDISTAMISE KOGEMUS
Milline on Sinu kogemus - kuidas Sa tunned end enne ja pärast fotosessiooni, ning pildistamise ajal. Ma mõtlen just neid päris emotsioone, iseenda tunnetamise aspektist. Kas Sa tunned end enesekindlalt? Või häbelikult? Mis tunded Sind valdavad, olles tähelepanu keskpunktis? Mida Sa tunned, kui näed oma pilte esimest korda? Kas Sa otsid vigu iseendas või näed seda ilu, kuidas fotograaf on Sind tõlgendanud?
Kui soovid jagada oma kogemust või tundeid, siis kirjuta mulle: kristihei@gmail.com
Ehk saame koos luua hoopis teistsuguse energia, millega uusi fotokogemusi vastu võtta.